Šveitsi börs – investorile liiga riskantne?

Ometi on Šveitsi aktsiaturg arenenud maailma börs, kus on mitmeid globaalse ulatusega suurfirmasid, ning see tekitab küsimuse, kas investoril tasuks praegust olukorda ära kasutada.

Šveitsi keskpank otsustas 15. jaanuaril, et loobub frangi ja euro ülempiirist ning see tõi kaose nii valuutaturul kui ka Šveitsi börsil, mille väärtus kukkus 90 miljardit eurot. Tol päeval ei leidunud Šveitsi börsil ühtegi tõusjat ja kuna enamus Šveitsi börsi firmadest on globaalse ulatusega, avaldas frangi tugevnemine neile olulist mõju. Nii näiteks langesid Šveitsi suurpankade UBS, Credit Suisse ja Julius Baer aktsiad samal päeval üle 10%. Kellatootja Swatch kukkus samuti üle 10% ning suurelt langesid ka mitmed teised tuntud nimed. Ometi on tegemist firmadega, mille toodete ja teenustega puutume kokku üsna tihti. Seetõttu võiks võimalusi otsiv investor küsida, kas langus Šveitsi börsil tähendab hullude päevade sarnast allahindlust või tasuks siiski eemale hoida?

Päev pärast Šveitsi keskpanga otsust avaldas Briti pank Barclays analüüsi, mille pealkiri oli „Get Out Of Swiss Stocks“. Eesti keelde tõlgituna tähendaks see kaudselt, et müüge Šveitsi aktsiaid. Barclaysi analüütikud andsid selle soovituse eelkõige Šveitsi välisinvestoritele. Miks?

Kuigi frankides arvestatuna on Šveitsi börsiindeks SMI sel aastal langenud ligi 7%, siis eurodes arvestatuna on SMI tõusnud üle 9%. Barclays viitas oma analüüsis, et just välisinvestoritele loob see hea võimaluse aktsiate müümiseks, kuna Šveitsi firmade kasumitele on oodata langust ning see tähendab tõenäoliselt ka väiksemaid dividende.

Kallim frank tähendab Šveitsi firmadele väiksemaid kasumeid välismaalt

Esiteks muutub Šveitsi eksport kallimaks. Näiteks peavad Saksa kliendid samade toodete ostmiseks rohkem eurosid välja käima. Šveitsi firmad kaotavad käibes ja peavad klientide hoidmiseks vähendama enda hindasid frankides. Nii ühel kui teisel moel kaotavad Šveitsi firmad tugeva frangi tõttu.

Barclaysi analüüsi järgi teenivad enamus Šveitsi firmadest üle 90% oma käibest välismaalt. Näiteks tööstusgigandil ABB ulatub see lausa 99%ni.

Euroopa Keskpank võib Šveitsi börsile pidurit tõmmata

Üks põhjus, miks Šveitsi börsi pärast veel muretseda, on nimelt Euroopa Keskpanga võlakirjade ostmise programm. Šveitsi börsiindeks on juba rohkem kui 10 aastat liikunud korrelatsioonis Saksa valitsuse 10aastase võlakirja tootlusega. 22. jaanuaril teatas Euroopa Keskpank, et alustab võlakirjade ostmise programmiga ning ostab iga kuu 60 miljardi euro väärtuses võlakirju. Võlakirjaostuprogrammi eesmärk on turgutada ja elavdada investeeringuid Euroopa majandusse. See tähendab aga väiksemaid võlakirjade tootlusi ning surub ka Saksa 10aastase tähtajaga võlakirja tootluse alla.

Valuutarisk on oluliselt suurem. Šveitsi investeerimine pole enam pelgalt ettevõtete majandusnäitajatele keskendumine, vaid olulist rolli mängib ka frank. Pärast seda, kui Šveits loobus eurot hoidmast 1,20 frangil, tõusis frangi kurss euro vastu üle 30%. Analüütikud hoidusid siis frangi kursi prognoosidest, kuna vaadates, kuidas Šveitsi keskpank üllatas turgu, oli prognoose pea võimatu teha. Nüüd, kus suits on hakanud hajuma ja euro kaupleb frangi vastu pariteedis, on ka frangi prognoosid selgemaks saanud. Käesoleva aasta euro-frangi prognoosid püsivad pariteedi lähedal, kuid näiteks järgmiseks aastaks prognoosivad analüütikud, et euro tõuseb 1,11 frangini ning 2017. aastal 1,21 frangini.